1. jõulusell: Stekkjarstaur „lambalauda-post“ - Kangejalg
… kimbutab lambaid ja üritab nende nisadest piima juua, kuid teda segavad ta kanged jalad.

TULEB: 12. detsembril
LÄHEB: 25. detsembril
JÕULUDENI ON: 13 päeva

Kangejalg tuleb mägedest inimeste sekka kõige esimesena, 12. detsembril. Jõuludeni jääb siis 13 päeva ja igal päeval tuleb mägedest üks jõulusell.
Kangejalg sündis jõuluselli-vendadest kõige esimesena. Teda vaevab tõsine tervisehäda. Ta jalad on kanged ja põlvedest paindumatud, just nagu puujalad. Eks ta ole kõige vanem vend ka. Kuid tegelikult pole tal puujalgu. See on tal lihtsalt selline tervisehäda, mida on isegi tänapäeval raske ravida. Ja Kangejalale ei meeldi arsti juures käia. Mõned ütlevad, et Kangejalg teeb salaja võimlemis- ja painutamisharjutusi, võib-olla käib isegi joogas, aga täpselt seda keegi ei tea.
Samas pakub Kangejalale suurt lõbu lambaid ehmatada ja kimbutada. Kui ta mõne lamba kätte saab, siis üritab ta nisadest piima imeda. See maitseb talle kohutavalt. See on kindlasti ta lemmikjook, pealegi on see väga toitev. Kuid kangete jalgade tõttu on tal kummardumise või põlvitamisega suuri raskusi. Seetõttu ei pääse ta hästi lammaste nisadest piima imema.
Mõnikord, kui ta lamba kätte saab, aga kummarduda ei suuda, juhtub nii, et Kangejalg võtab lamba kaasa. Seetõttu vaatavad viikingid alates 12. detsembrist eriti hoolikalt, et lambalauda uksed oleksid lukus. Muidu võib juhtuda, et hommikul lambaid üle vaadates on nad väga ehmatanud olekuga. Või on isegi mõni puudu. Süüdi on teadagi kes – Kangejalg.
Kangejalg on ka jõulusellidest kõige pikem. Kuna tal on nii pikad pulksirged jalad, siis saab teha väga pikki samme ja on vendadest kõige kiirem. Nii pääseb ta lihtsa vaevaga põgenema.
Kangejalal on ka kange ja paindumatu iseloom. Ta ei taha milleski järele anda. Kui ta on endale kord midagi pähe võtnud, siis nii ka jääb. Võib isegi öelda, et ta on äärmiselt jonnakas. Ta tahab kõiges kõige esimene olla. Kuna ta on oma ema, kurja trollieide Grýla lemmiklaps, siis too lasebki Kangejalal tihti oma tahtmist saada.
Pooltrollist jõuluselli kohta on Kangejalg siiski üsna taibukas ja lahke. Lastele ta kurja ei tee. Talumehed, kes kasvatavad lambaid, on temaga siiski üsna hädas. Kangejalg on üks põhjus, miks talumehed piiravad aasad, kus lambad rohtu nosivad, elektriaiaga. Siis saab Kangejalg särtsu ja põgeneb suurest ehmatusest, otsides talu, kus pääseks lammastele lihtsamini ligi.
Võib-olla peaks Kangejalg endale kunstjalad paigaldama. Siiani pole ta seda teinud, sest kuidagi saab ta ikka hakkama. Jonnakust ja visadust on temas palju.


Kangejalg oli esimene
jäik nagu puu
ta murdis sisse lauta
ja kimbutas peremehe lambaid
Ta tahtis imeda nisasid
Mis polnud neile meele järgi
Aga kuna tal olid kanged jalad
Ei tulnud sest suurt välja

2. jõulusell: Giljagaur „uhtoru-sell“ – Piimavaras
13. detsember – 26. detsember
Peidab end uhtorgudes ja kaljulõhedes, oodates võimalust, et hiilida märkamatult lehmalauta piima varastama. Eriti meeldib talle riisuda piimaämbrist koort.

3. jõulusell: Stúfur „känd“ - Jupats
14. detsember – 27. detsember
On erakordselt lühike ja jässakas. Varastab panne, et maiustada sinna jäänud ülejääkidega. Tuntud ka kui Pannilakkuja.

4. jõulusell: Þvörusleikir „kulbilakkuja“ – Kulbilakkuja
15. detsember – 28. detsember
Talle meeldivad toidusegamiseks kasutatud pikavarrelised lusikad, mida ta igal võimalusel pihta paneb, et neid lakkuda. Paraku ei jää nende külge kuigi palju. Alatoitumise tõttu on ta väga kõhn.

 

5. jõulusell: Pottaskefill „potikraapija“ - Potinoolija
16. detsember – 29. detsember
Paneb pesemata pottidest toidujäänuseid pihta.

 6. jõulusell: Askasleikir „toiduastja lakkuja“ - Kausilakkuja
17. detsember – 30. detsember
Peidab end voodi all, oodates, kuni keegi paneb oma maha oma astja või kausi („askuri“). Siis paneb ta selle pihta ja lakub toidujäänustest puhtaks.

7. jõulusell: Hurðaskellir „uksepaugutaja“ - Uksepaugutaja
18. detsember – 31. detsember
Talle meeldib paugutada uksi, eriti just öösiti, et pererahvas üles äratada.

8. jõulusell: Skyrgámur „skiirikugistaja“ - Skiiriõgard
19. detsember – 1. jaanuar
Hiilib sahvrisse või keldrisse ja kugistab aplalt ära kogu skiiri, mis ta sealt leiab. Viimasel ajal on ka külmikud ette võtnud.

9. jõulusell: Bjúgnakrækir „vorstikonksutaja“ - Vorstinäppaja
20. detsember – 2. jaanuar
Talle meeldivad igasugused vorstid ja ta näppab neid igal võimalusel.

10. jõulusell: Gluggagægir „aknast sisse piiluja“ - Piiluja
21. detsember – 3. jaanuar
On kohutavalt uudishimulik ja vaatab akendest sisse. Ta ei ole nii ahne kui ta vennad, ent kui ta märkab mõnda mänguasja, mis talle meeldima hakkab, paneb ta selle pihta.

11. jõulusell: Gáttaþefur „ukseaval nuuskija“ - Nuuskija
22. detsember – 4. jaanuar
Tal on erakordselt pirakas nina ja kõrgelt arenenud lõhnataju, mida ta kasutab jõululeiva ja -kookide leidmiseks. Muidugi selleks, et need pihta panna. Seda päeva hüüti hlakkandi („ootel“), sest lapsed hakkasid juba jõuluootusest kannatamatuks muutuma.

12. jõulusell: Ketkrókur „lihakonks“ - Konkskäpp
23. detsember – 5. jaanuar
Armastab väga liha. Selle varastamiseks kasutab ta konksu. Ta pistab selle köögi korstnast sisse, lootuses et konksu külge jääb mõni suitsutatud lambakoot või lihatükk. See päev oli Püha Þorlákuri päev ja siis oli tavaks süüa lambaliha.

13. jõulusell: Kertasníkir „küünlaklanija“ - Küünlamanguja
24. detsember – 6. jaanuar
Jälitab lapsi, et neilt küünlaid varastada. Vanasti tehti küünlaid rasvast ja seetõttu olid need söödavad. Niisiis sõi ta küünlad ära. Tegelikult olid vanasti ka küünlad haruldased ja lapsed said neid vaid jõulukingiks. Ja enne elektrit olid küünlad peamiseks valgusallikaks.

Nagu näha, olid vanasti (ja Islandil on senini) jõulumehed märksa julmemad ning neist räägiti hirmsaid lugusid.